Jaanipäeva traditsioonid
Jaanipäev
Eestlaste seas üks oodatumaid aegu aastas, ei ole imeks pandav, et just jaanipäeval üle eesti süüdatakse lõkked, toimuvad suurüritused ning grillmeistrid panevad enda oskuseid proovile.
Just nimelt suvisel pööripäeval, kus 20 ja 21. juunil on kõige pikem päev aastast. Peale seda hakkavad meie päevad sammhaaval taas lühenema. Vanasti nimetati jaanipäeva Ristija Johannese sündimise päevaks.
Traditsioonideks
oli jaanidel käia surnuaias lahkunute haudadel ning sarnaselt tänapäevaga süüdata õhtul enda koduõuel lõke, mille ümber kogunesid kõik pereliikmed. Lõkkeplats ehiti kaskedega, näitamaks staatust ning noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Veel viidi värskeid kaseoksi ka sauna millest valmistati koheselt kasutamiseks vihad.
Laste jaoks oli jaaniõhtu võimalus olla ärkvel öö läbi, täpselt nagu seda oldi aastavahetuse ja nääride ajal. Palju ennustati, otsiti sõnajala õit - sealjuures usuti, et sõnajalaõie leidja saab hoobilt rikkaks ning oskab erilisi keeli ning omab mitmeid oskuseid. Otsima mindi loomulikult ikka oma kalli partneriga - seltsis segasem.
oli jaanidel käia surnuaias lahkunute haudadel ning sarnaselt tänapäevaga süüdata õhtul enda koduõuel lõke, mille ümber kogunesid kõik pereliikmed. Lõkkeplats ehiti kaskedega, näitamaks staatust ning noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Veel viidi värskeid kaseoksi ka sauna millest valmistati koheselt kasutamiseks vihad.
Laste jaoks oli jaaniõhtu võimalus olla ärkvel öö läbi, täpselt nagu seda oldi aastavahetuse ja nääride ajal. Palju ennustati, otsiti sõnajala õit - sealjuures usuti, et sõnajalaõie leidja saab hoobilt rikkaks ning oskab erilisi keeli ning omab mitmeid oskuseid. Otsima mindi loomulikult ikka oma kalli partneriga - seltsis segasem.
Pühana oli keelatud jaanipäeval töö tegemine, väärt uskumus, mida hinnatakse tänaseni, küll mitte enam 100 protsenti. Usuti veel, et lõkke suits on tervendava toimega, mistõttu viidi ümber lõkke enda karja ning jalutati suitsu seest läbi ka ise arvamaks, et sellega on ravitud mõni haigus ning pikenenud eluiga.
Toit oli samuti tähtis osa jaanipäevast, kuid mitte tähtsam kui oli jook - täpsemalt jaanikali. Kindlasti ei meenutanud tol ajal valmistatud niisuke meie praegu poest leidavat kalja, vaid pigem tegi selle populaarseks mõni lisapromill tema sisalduses. Nüüdisajaks on see juba hellitavalt saanud endale nimeks õlu ning kali on pigem jäänud maha limonaadi kategooriasse, mida saavad nautida kõik k.a ka pere pisemad. Kuigi vanasti oli õlut võimalik ka soetada kõrtsist, tegi iga endast lugupidav peremees niisukese oma kodus.
Kindlasti ei jäänud ilma jaanipidustustest ka loomad. Nimelt hea õnne nimel oldi valmis ohverdama ka toitu tulle või ohvrikivile, muidugi loomad sellest suurt kõhutäit ei saanud, kuid usk jäi õhku, et nõnda loomadel olevat hea tervis või siis pigem parem figuur.
Ohtralt tarbiti ka piimatoite, sest selleks ajaks nö "nisad jooksid", kuid ei kuhugi kaugele, vaid mõeldud siin kohal siis piima rohkust kuna lehmad on talvest kosunud ning hea värske rohu peal süüa saades rohkelt hakanud piima andma.
Piimast tehti ohtralt sõira ja juustu, küpsetati erneva täidisega korpe. Valmistati ka värsket võid mida määriti küpsetatud kuklitele ning tarbiti tugevama toidu nagu liha. Pidupäevaks valmima pidi samuti ka jaanileib. Kui oli tegemist jõuka talupidamisega, tapeti lammas, mida serveeriti jaanipäeval laual kõige muu hea ja paremaga.
Kindlasti ei jäänud ilma jaanipidustustest ka loomad. Nimelt hea õnne nimel oldi valmis ohverdama ka toitu tulle või ohvrikivile, muidugi loomad sellest suurt kõhutäit ei saanud, kuid usk jäi õhku, et nõnda loomadel olevat hea tervis või siis pigem parem figuur.
Ohtralt tarbiti ka piimatoite, sest selleks ajaks nö "nisad jooksid", kuid ei kuhugi kaugele, vaid mõeldud siin kohal siis piima rohkust kuna lehmad on talvest kosunud ning hea värske rohu peal süüa saades rohkelt hakanud piima andma.
Piimast tehti ohtralt sõira ja juustu, küpsetati erneva täidisega korpe. Valmistati ka värsket võid mida määriti küpsetatud kuklitele ning tarbiti tugevama toidu nagu liha. Pidupäevaks valmima pidi samuti ka jaanileib. Kui oli tegemist jõuka talupidamisega, tapeti lammas, mida serveeriti jaanipäeval laual kõige muu hea ja paremaga.
Mängud on eestlaste aega sisustanud juba sajandeid ning millal siis veel neid mängida kui pikimal päeval aastast. Ehk mäletate veel nooruspõves mängitud vägikaika vedu või jaaniussikeste otsimist? Ehk hoopis 9 eri liigist lillest pärja punumist?
Kui tänapäeval on mängud jäänud laste pärusmaaks siis vanasti võistlesid nimelt just noormehed ja neiud, sest vaja oli leida endale ju kaasa. Kuna noortel vasakule või paremale libistada ei õnnestunud ning polnud ka näoraamatu võlusid üksteisega tutvumiseks, saadi kokku küla jaaniüritustel just kosilaste leidmiseks. Kõik naised, kes olid valmis suhtestaatuse muutma hõivatuks, riietasid end pidulikult ning ootasid millal mängu käigus tuli käsk metsa joosta, kuhu siis soovitud neiule peig järele tõttas. Kui tänapäeval ei soovitaks meestele naise järgi metsa joosta siis tol ajal just sealt neiuga tagasi tulnud noormees pidi tüdruku võtma endale naiseks. Kel ei läinud nõnda hästi, hüüti hiljem koju tagasi.
Kui tänapäeval on mängud jäänud laste pärusmaaks siis vanasti võistlesid nimelt just noormehed ja neiud, sest vaja oli leida endale ju kaasa. Kuna noortel vasakule või paremale libistada ei õnnestunud ning polnud ka näoraamatu võlusid üksteisega tutvumiseks, saadi kokku küla jaaniüritustel just kosilaste leidmiseks. Kõik naised, kes olid valmis suhtestaatuse muutma hõivatuks, riietasid end pidulikult ning ootasid millal mängu käigus tuli käsk metsa joosta, kuhu siis soovitud neiule peig järele tõttas. Kui tänapäeval ei soovitaks meestele naise järgi metsa joosta siis tol ajal just sealt neiuga tagasi tulnud noormees pidi tüdruku võtma endale naiseks. Kel ei läinud nõnda hästi, hüüti hiljem koju tagasi.
Eesti Rahvapärimuse Kooli eestvedaja Terje Puistaja sõnul on aastatega mängu kulg pigem muutunud ning kõige tähtsamaks on saanud võitmine. Kui vanasti saadeti jaane mööda kiikudes, pannakse tänapäeval kiigud suisa ketti, sest inimesed ei oska piire tunnetada.
Kõige populaarsemateks jaanimängudeks olid:
- Köievedu
- Vägikaikavedu
- Kaelkoogu ehk luuri vedamine
- Sõrmkoogu vedamine
- Kotijooks
- Puupakkude veeretamine
- Tagumise paari välja hõikamine
- Nööri otsas rippuva õuna söömine
- Võidujooks hoides suus lusikat munaga.
Kommentaarid
Postita kommentaar